[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

aadress nimisõna <`aadr`es's, `aadressi, `aadr`essi; mitmus `aadressid, `aadr`esside, `aadr`es'se>
1. kellegi kodu või mingi asutuse andmed, näiteks maja number ning tänava ja linna nimi
Tema aadress on Ehitajate tee 102–60, Tallinn.
Mis su aadress on?

avama tegusõna <avama, avada, avab, avatud>
1. midagi lahtisesse olekusse liigutama vastand sulgema
Poiss avas ukse.
Avasin raamatu.
Mees avas silmad.
võrdle avanema

eeldus nimisõna <`eeldus, `eelduse, `eeldust; mitmus `eeldused, `eelduste, `eeldusi = `eelduseid>
1. asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu või nähtus ei saa tekkida; tingimus
Tubli töö on edu eeldus.
Matk toimub eeldusel, et vihma ei saja.

ehe nimisõna <ehe, `ehte, ehet; mitmus `ehted, ehete, `ehteid>
mingi ese, mida sa kannad, et ennast kaunistada, näiteks sõrmus või kaelakee
Ma kannan ehteid harva.
● kullast ehted, hõbedast ehted

enne määrsõna, kaassõna <`enne>
1. (millestki või kellestki) varem; varasemal ajal; liikumisel: millegi ees; varem, kui sa millenigi jõuad
Kus sa enne töötasid?
■ enne keda-mida Mart jõudis tööle enne mind. Kohtume enne lõunat. Enne tormi oli ilm vaikne. Enne silda pööra paremale.

hauakivi nimisõna <haua+kivi, haua+kivi, haua+kivi; mitmus haua+kivid, haua+kivide, haua+kive = haua+kivisid>
haual olev kivist ese, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev

helisema tegusõna <helisema, heliseda, heliseb>
kui mingi asi heliseb, siis see tekitab heli ja annab niimoodi millestki märku
Telefon heliseb.
Äratuskell hakkas helisema.
võrdle helistama

ka määrsõna <ka>
1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta
Tema armastab mind ja mina teda ka.
Ka sel aastal algas sügis liiga vara.
Me lähme õhtul kinno, tule ka.

kate nimisõna <kate, k`atte, katet; mitmus k`atted, katete, k`atteid>
1. mingi ese, materjal või aine, mis on teise asja peal, näiteks selle kaitseks
Diivanil on nahast kate.

keema tegusõna <k`eema, k`eeda, k`eeb; k`ees, keenud>
1. kui mingi vedelik keeb, siis see on hästi kuum ja tekitab auru
Vesi keeb temperatuuril 100 °C.
Piim läks keema (= hakkas keema).

kindlustus nimisõna <kindlustus, kindlustuse, kindlustust, kindlustusse; mitmus kindlustused, kindlustuste, kindlustusi>
1. süsteem, kus inimesed maksavad teatud firmale regulaarselt mingi rahasumma ja see firma maksab neile siis, kui nende või nende varaga juhtub mingi õnnetus
● kohustuslik kindlustus, vabatahtlik kindlustus
saab moodustada: ravikindlustus

kütus nimisõna <kütus, kütuse, kütust>
mingi aine, mida põletatakse, et saada soojust ja energiat, näiteks puit, gaas või bensiin
Autol hakkab kütus otsa saama.

laius nimisõna <l`aius, l`aiuse, l`aiust>
see, kui lai mingi asi on; mingi kujundi lühema külje pikkus
Mõõda kapi pikkus, laius ja kõrgus.
Toa laius on kolm meetrit.
● õlgade laius, puusade laius

lipp nimisõna <l`ipp, lipu, l`ippu; mitmus lipud, l`ippude, l`ippe>
1. (pika) pulga külge kinnitatud riidest ese, mille peal on muster ja värvid, mis esindavad mingit riiki või organisatsiooni
Eestil on sinimustvalge lipp.

luba nimisõna <luba, l`oa, luba; mitmus l`oad, lubade, lube = lubasid>
1. kelleltki saadud suuline või kirjalik nõusolek millegi tegemiseks vastand keeld
Lapsed ei tohi ema loata tänavale minna.
● ametlik luba, kirjalik luba
● luba küsima, luba paluma; luba andma, luba saama
saab moodustada: elamisluba, tööluba

majandus nimisõna <majandus, majanduse, majandust, majandusse>
süsteem, kuidas mingi riik oma raha kulutab ning asju toodab, ostab ja müüb; ka õppeainena
Ta õpib ülikoolis majandust.
● maailma majandus
● majandus kasvab, majandus areneb

mingi asesõna <m`ingi, m`ingi, m`ingit; mitmus m`ingid, m`ingite, m`ingeid>
1. (jaatavas lauses) selline, kes või mis pole täpsemalt teada sama mis mingisugune
Mingi loom jooksis üle tee.
Homme on mingi koosolek.
● mingil põhjusel Mingil põhjusel loobusid nad meie ettepanekust.
● mingil hetkel Mingil hetkel mõtles ta ümber.

mürk nimisõna <m`ürk, mürgi, m`ürki; mitmus mürgid, m`ürkide, m`ürke>
mingi aine, mis inimese või looma organismi sattudes võib põhjustada surma
See mürk mõjub kiiresti.
● tugev mürk, ohtlik mürk

närv nimisõna <n`ärv, närvi, n`ärvi, n`ärvi; mitmus närvid, n`ärvide, n`ärve>
1. üks pikkadest peenikestest osadest keha sees, mis edastavad tundeid ajuni

pikkus nimisõna <p`ikkus, p`ikkuse, p`ikkust>
1. see, kui pikk mingi inimene või asi on
Inimeste keskmine pikkus suureneb kogu maailmas.
Kas püksid on paraja pikkusega?
Mõõda ära toa pikkus ja laius.
● raja pikkus, distantsi pikkus

puru nimisõna <puru, puru, puru>
mingi aine (tavaliselt toidu) väiksed osad
Laud oli puru täis.

signaal nimisõna <sign`aal, signaali, sign`aali; mitmus signaalid, sign`aalide, sign`aale>
valgus, heli või liigutus, mis edastab mingi teate ilma sõnadeta
Autojuht andis jalakäijale signaali.

sild nimisõna <s`ild, silla, s`ilda; mitmus sillad, s`ildade, s`ildu>
ehitis, mis on tehtud üle tee, raudtee või jõe, et inimesed ja autod saaksid sealt üle minna
Jalutasime üle silla.

sundima tegusõna <s`un'dima, s`un'dida, sunnib, sunnitud>
kui sa kedagi sunnid, siis sa paned ta tegema seda, mida ta teha ei taha
Ära sunni koera, las ta läheb ise vette.
■ mida tegema Vanemad sundisid tütart abielluma.

tera nimisõna <tera, tera, tera; mitmus terad, terade, teri>
1. teravilja väike kõva vili või seeme
Tüdruk viskas kanadele teri.

tõenäosus nimisõna <t`õe+n`äosus, t`õe+n`äosuse, t`õe+n`äosust>
see, kuivõrd on võimalik, et mingi asi toimub
Suure tõenäosusega sajab homme vihma.
Kokkupõrke tõenäosus on väike.

uuendus nimisõna <uuendus, uuenduse, uuendust; mitmus uuendused, uuenduste, uuendusi>
see, kui mingi süsteem või osa sellest asendatakse uuema ja paremaga
Ülikool vajab uuendusi.
● tehnilised uuendused; olulised uuendused

vabanema tegusõna <vabanema, vabaneda, vabaneb>
1. mingi segava, häiriva nähtuse kadumist saavutama
■ millest Arst andis soovitusi, kuidas stressist vabaneda. Püüan halbadest harjumustest vabaneda.

vargus nimisõna <v`argus, v`arguse, v`argust; mitmus v`argused, v`arguste, v`argusi = v`arguseid>
see, kui kelleltki võetakse mingi asi salaja ja ilma tema loata ära
Teatasin auto vargusest politseisse.
Vargus toimus eile öösel.
Sportlane langes varguse ohvriks.

viga nimisõna <viga, v`ea, viga; mitmus v`ead, vigade, vigu = vigasid>
1. see, kui sa teed midagi valesti, näiteks eksid mingi reegli vastu
Inglise keeles kirjutades teen vigu.
Oma vigadest õpitakse.
Ta ei tunnista oma vigu.
● vigu parandama Õpetaja parandas õpilaste vigu.

viitsima tegusõna <v`iitsima, v`iitsida, viitsib>
(tavaliselt eitavas lauses) olema nõus midagi tegema, selleks oma energiat kulutama
Kui viitsid, tule kaasa.
Teeme seda mõni teine päev, täna ei viitsi.
■ mida teha Ma ei viitsi praegu poodi minna.

äratama tegusõna <äratama, äratada, äratab, äratatud>
1. kui sa kedagi äratad, siis sa teed nii, et ta enam ei maga
Ema äratas lapsed, et nad saaksid kooli minna.
Palun ärata mind homme vara.
võrdle ärkama

ülekäigurada nimisõna <üle+käigu+rada, üle+käigu+raja, üle+käigu+rada; mitmus üle+käigu+rajad, üle+käigu+radade, üle+käigu+radu = üle+käigu+radasid>
koht sõiduteel, kus on valgusfoor ja/või valged triibud ja kust jalakäijad tohivad üle tee minna

ütlema tegusõna <`ütlema, `öelda, `ütleb, `öeldud> või <`ütlema, ütelda, `ütleb, üteldud>
(lühikest) infot, arvamust, suhtumist või tundeid sõnades suuliselt väljendama
Öelge palun, mis kell on?
Ütle, kas sa armastad mind?
„Pane müts pähe,“ ütles ema.
■ kellele Ütle mulle oma telefoninumber.
■ kelle-mille kohta Ma ei oska juhtunu kohta midagi öelda.
■ et Mari ütles, et tal on külm. Silt ütleb, et keera vasakule.
✍Ausalt öeldes (= kui aus olla) Ausalt öeldes ma ei viitsi kinno minna._
✍Raske öelda (= ei tea) Raske öelda, millal ma koju jõuan._